|
Kuuste Põhikool asub Vana-Kuustes, 16 km kaugusel Tartust ja 6 km kaugusel Kambjast. Ajaloolistes ürikutes on Kuustet esmakordselt mainitud 1521. aastal Kustamoysa nime all.Koolielu alguseks Kuustes loetakse aastat 1765, mil Liivimaa kindralkuberner George von Browne’i poolt välja antud koolipatendi põhjal avati Lõuna-Eestis arvukalt külakoole, sealhulgas ka Vana-Kuuste vallas Sipel. Esimeseks õpetajaks oli Jaan Põkka, lapsi oli koolis 28. 19. sajandi alguses oli Kuuste piirkonnas kaks kooli: Tõõrastel ja Sipel. 1861-1893. a töötas Sipe kooli juhatajana rahva hulgas väga hinnatud Peeter Pähn. Kui toimus üleminek vene õppekeelele, tuli tal vähese keeleoskuse tõttu ametist loobuda. Teine kool Tõõrastel koguni suleti õpetaja keeleoskuse puudumise tõttu. 1897-1912. a oli Sipel koolmeistriks ja juhatajaks Pihkva Kooliõpetajate Seminari lõpetanud Jaan Laurson, kes tegi palju kooli ja kohaliku kultuurielu heaks. Tema eestvedamisel loodi Kuustes laulu- ja mänguselts Koidula. Algul käidi koos rehetubades, kuid 1904. a ehitati seltsile Kuuste mõisahärra von Siversi toetusel oma maja. J. Laurson oli aastaid seltsi hingeks ja juhatajaks. 1903. aastal nimetati Sipe vallakool Vana-Kuuste 2-klassiliseks ministeeriumikooliks. Kuna riigikoolide eest hoolitseti rohkem, olid ka Sipel loodud õppetööks head tingimused. Kool sai üsna suure raamatukogu, kus leidus muuseas valik Lermontovi, Gogoli, Tolstoi jt klassikute teoseid. Oli rikkalikult pildimaterjali, mineraalide ja taimede kogud ning isegi „udupildiaparaat“, millega korraldati kahe nädala tagant pildivaatamisseansse. 1905. aastal oli ministeeriumikooli 16 lõpetaja seas ka tulevane kirjanik Henrik Visnapuu, kes mälestusteraamatus „Päike ja jõgi“ meenutab soojusega oma lapsepõlve ja õpinguid Kuustes. 1909. aastal lõpetas kooli Julius Kuperjanov. Eesti Vabarigi aastail sai Kuuste koolist uuesti Sipe 6-klassiline algkool. Õpilaste arv oli sel ajal 120-140 piires. Aastail 1912-1944 töötas koolijuhatajana Eduard Pügi. 1926. aastal avati koolis avalik raamatukogu. Nii õpetajad kui ka õpilased osalesid aktiivselt seltsides, kohaliku näiteringi hinge Juhan Luukase juhendamisel lavastati „Libahunt“, „Kauka jumal“, „Vedelvorst“ jm. Peoõhtutel laulis kooli koor ja esines õpilasorkester. Kool korraldas ekskursioone ja matku Virumaale, Pühajärvele, Tartusse, Taevaskotta ja mujale. Õpilaste ujumisoskusi arendati Küti järves. Sipe algkoolis õppisid 1930. aastatel tulevane kirjanik Kalju Kangur ja kunstnik Lembit Saarts. II maailmasõja ajal sai kool rängalt kannatada. Selle territooriumi tabas 17 suurtükimürsku, tuleroaks said kõrvalhooned, kaev ja õunaaed. Koolimaja jäi küll enam-vähem terveks, kuid selles peatunud punasõdurid hävitasid mööbli, õppevahendid, raamatukogu ja kooli arhiivi. Õppetöö katkes mõneks ajaks. 1945. aastal alustas kool tööd Sipe Mittetäieliku Keskkooli nime all, kuna aga õpilaste arv vähenes, muudeti kool 1950. aastal Sipe Algkooliks. 1951. aastal toodi kool üle Vana-Kuuste mõisahoonesse ja nimetati Kuuste 7-klassiliseks kooliks. Kuna mõisahoones asusid seni Kuuste külanõukogu, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu, oli maja kooliks korrastamata. Uuel õpetajate kollektiivil tuli alustada päris algusest – teha remont ning muretseda ümbruskonna koolidest mööbel ja õppevahendid. Sipele jäi 1. klass kuni 1961. aasta suveni. Praeguseks hävinud majaasemele paigutas koolipere 2000. aastal mälestuskivi, meenutamaks hariduselu algust Vana-Kuuste mail.
1959. aastal sai kool 8-klassiliseks. Õpilaste arvu kasv tekitas suure ruumikitsikuse. 1960ndate aastate keskel õppis koolis üle 200 lapse. 1967. aastal valmis nelja klassiruumiga juurdeehitus, mis võimaldas minna osaliselt üle kabinetsüsteemile. Samal perioodil korrastati mõisapark, rajati spordiväljakud ning ehitati klaaskasvuhoone. Looduskaitse all oleva pargi hooldamisel tehtud suure töö eest nimetati Kuuste kool 1966. aastal parimaks kooliks looduskaitse alal. 70-tel kujundati koolimaja vahetu ümbrus heakorrastusplaani järgi ümber. 2000. aasta kevadel pälvis kool Kauni kodu konkursil peaministri tänukirja ja mastivimpli.
Kuuste koolil on auväärsed muusika-, spordi- ja matkatraditsioonid. Mudilas-, laste- ja poistekoor on osalenud enamikul vabariiklikel ja kohalikel laulupidudel. 1966. a sai kool puhkpillide komplekti ja tegevust alustas kooliorkester Richard Nemvaltsi käe all. Peale puhkpilliorkestri on koolil olnud veel keelpilliorkester, akordionid ja rütmipillid. Esinesid solistid ja tantsurühmad. Kuuste spordipoisid ja -tüdrukud on olnud võidukad väravpallis, kergejõustikus, murdmaajooksus ja pärast jõusaali avamist tõstmises. Viimastel aastatel kogub populaarsust jalgpall. Jalgsi-, suusa- ja jalgrattamatkadel on külastatud paljusid Eesti kauneid paiku ja käidud kaugemalgi. Viimastel aastatel on hästi õnnestunud ja populaarsed kogu koolipere ühised õppeekskursioonid, kus oleme tutvunud kodumaa ajaloo ning loodusega. 2004. ja 2005. a kevadel osalesime Integratsiooni Sihtasutuse projektis “Vabaduse teekond”, mis viis meid Eesti vabadusvõitlusega seotud paikadesse Lõuna-Eestis, Lätis ja Ida-Virumaal.1990ndatel aastatel tegutses koolis teotahtelisi õpilasi ja õpetajaid ühendav Q-klubi. Aastaid toimusid viie sõpruskooli (Kõrveküla, Vara, Sillaotsa, Laeva ja Kuuste) toredad traditsioonilised ühisüritused, nüüd tegutsetakse rohkem koos naaberkoolidega. Heaks sõbraks ja abiliseks on olnud Hirvikoski kool Soomest.
Kuuste kooli õpilased on aktiivselt osalenud aineolümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel ja mitmesugustes projektides. 1998.a kevadel taaselustati mitmeid õppeaineid hõlmav õpilastööde näituse traditsioon. Kuuste kool väärtustab oma kodukandi kultuuri ja ajalugu. Kirjandustundides käsitletakse Henrik Visnapuu mälestusteraamatut “Päike ja jõgi”. Kalju Kanguri sünnipäeval toimub tema lasteluule etluskonkurss algklassiõpilastele. Vabadussõja sangari Julius Kuperjanovi sünnipäeva tähistatakse igal aastal koos naaberkoolide ja sõpradega Kuperjanovi ÜJPst. Matkarajad viivad Kuuste lapsi sageli Reola lahingu mälestuspaika. 1996/97. õppeaastast taas ettevalmistusklass 6-aastastele lastele. Õppetööd kaasajastavad arvutiõpetus ja internetipunkt, mis avati 1998. a kevadel. 2001. aastast asub ka Kuuste raamatukogu koolimajas. Kooli suur saal on nii kooliperele kui ümbruskonna rahvale tähtsaks kogunemiskohaks. Saalis toimuvad ka kooli võimlemistunnid. Muret teeb oma spordihoone puudumine. Kuuste kooli parki on rajatud heas korras spordiväljakud, kus on korduvalt toimunud sõpruskoolide spordivõistlused ja naabervaldade vahelised Vooremäe mängud. Alates 2007/2008 õppeaastast tegutseb Kuuste Koolis lasteaia liitrühm. Kuuste koolis on töötanud palju häid õpetajaid, kes on pälvinud kodukandi rahva lugupidamise. Kogu oma õpetajatöö 1950ndate aastate keskpaigast alates on pühendanud Kuuste lastele Milvi Padjus, Tiiu Sumberg ja Liidia Piir. Nende õpetusel on alustanud oma kooliteed mitme põlvkonna koolijütsid. Kõik kolm töötavad koolis praegugi. 39 aastat juhatas edukalt kooli spordielu hilisem õppealajuhataja ja direktor Hele Kilg. 27 aastat töötas matemaatikaõpetajana Richard Nemvalts, kes oli aastakümneid ka Kuuste muusikaelu eestvedajaks, tegutsedes orkestrijuhina, laulu- ja pillimehena nii koolis kui rahvamajas. 21 aastat töötasid koolis direktor Heino Hindriksoo, kellele kool võlgneb tänu oma praeguse hea väljanägemise eest, ja tema abikaasa, katseaia rajaja Hilja Hindriksoo. Üle 20 aasta on Kuuste koolis töötanud muusikaõpetaja Helitar Kala, matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja Anne Lindström, kasvataja Laine Ernits. Oma kooli patriootideks on jäänud vilistlased Heli Nemvalts, Asta Kask ja Kaido Mark, kes on nüüd Kuuste koolis õpetajad. 23 aastat loodusaineid õpetanud Anne Palumets valiti 1998. aasta kevadel vabariiklikul õpetajate konkursil Õpetaja Lauri preemia laureaadiks. Tartumaa Aasta Õpetaja tiitli on pälvinud õpetajad Heli Nemvalts (1999), Tiiu Sumberg (2003) ja Marju Orion (2004). Õpetaja Milvi Padjust autasustati 2001. aastal Kambja valla teenetemärgiga.
Kuuste koolis on olnud direktoriks Maria Pall (1951...1952), Otto Pikkat (1952...1955), Herta Koosapoeg (1955...1960), Heino Hindriksoo (1960...1980), Hele Kilg (1980...1987), Jüri Sasi (1987...1990), Juta Hennoste (1990...1995). Alates 1995. a on Kuuste põhikooli direktor Rein Härmoja.
|